ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks. Samuti pidi ta ka pühenduma sõjalistele harjutustele. 6. Nimeta kolm asjaolu, millel tugines Rooma paavsti võim varakeskajal. 3P 1) Tihe liit Frangi valitsejatega, kus Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. 2) Paavsti autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsusaeg. Kuna ta majandas edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius Suur oli kristlaste vaimne juht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldades teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 3) Keisrivõimu nõrgenemisel Lääne-Roomas suurendas Rooma peapiiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 7. Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Nimeta kolm tegurit! 3P 1) Haris inimesi kirik tegeles hariduse andmisega ( ainuke võimalus ) 2) Turvatunde pakkumine
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta
annaabi.ee 
