uuris 3 valitsemisvormi:despootia(absolutistlik mon.), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus; Jean-Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit; Denis Diderot-filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz-saksa filosoof ja matemaatik. vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged. riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia. arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas
Tehti ka materjale, 18 saj keskel hakkasid Entsüklopedistid tegema entsüklopeediaid mis pidid seletama lahti paljud nähtused ja esemed, ning seda uue maailmapildi läbi, mitte vanade ja iganenud religioossete vaadete kaudu. Mis ei meeldinud alguses kirikule ja iganenud maailmavaadetega ametivõimudele. Mistõttu toodeti entsüklopeediaid alguses illegaalselt ja nö. "põranda all". 3 Saksa valgustusmõtlejad ei olnud nõnda kirikuvaenulikud, ning võeti ka kiriku ja valitsuse poolt kergemini vastu. Saksa valgustatud filosoofid ja mõtlejad soosisid ka töölissõbralikku ühiskonda mis pidi muutma maailma palju inimsõbralikumaks ja lõpuks looma koha, kus kõik rahvad elavad harmoonias. Selle harmoonia tekitamisel pidi aitama ka teadus, mis peab tooma praktilist kasu. Tänu uutele avastustele teaduses, tekkisid pinged ka valgustatute ja usklike vahel,
annaabi.ee 
