(292,5 tuhat elanikku) Kreeka keeled Kreekas räägitakse kreeka keelt. Tänapäeva kreeka keel (uuskreeka keel) erineb suuresti antiikajal kasutusel olnud kreeka keelest. Nüüdsel ajal õpivad kreeklased kahte keelt: vana kirjakeelt ja uut kõnekeelt. Kreeka kuurortlinnades saab hõlpsasti hakkama inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keelega Kreeka usundid Kreeka on ainus ametlikult õigeusklik riik maailmas. Kirikuteenritel on kreeklaste elus tähtis roll pühamehed on ühiskonnas tunnustatud liidrid. Kreeka palvekodades ei tohi olla skulptuure, lubatud on üksnes pühakute pildid ehk ikoonid. Suurem osa (98%) Kreeka elanikest on kreeka õigeusklikud, 1,3% moodustavad moslemid ja 0,7% muude religioonide esindajad Kreekast oli väga vähe eesti keelset materjali kahjuks. Rahvastiku poliitika tundus väga huvitav aga sellest poolt ma siia kirja panna ei saanud ,sest nii palju kui ma google abiga
ühtlasi aadlike mõjuvõimu suurenemise aja jooksul, sest nemad olid valijad ja potentsiaalsed tulevased kuningad. Kuningriikide sisemine stabiilsus võimaldas vaadata Euroopa ristimata saarekese poole. Ristimine ,,tule ja mõõgaga" oli saanud juba traditsiooniliseks ettekäändeks. Seda oli kasutanud näiteks Karl Suur sakside alade vallutamisel. See oli sõna otseses mõttes võitlus hingede pärast ja seeläbi oma territooriumi kaardistamine, märgistamine. Iga uus võim lasi oma kirikuteenritel elanikkonna uuesti ristida. Idaretkede kontekstis oli ristimise puhul tegu sümboolse rituaaliga, mis põlistas iga ristitud hinge ristija ehk uue maaisanda armu alla. Nii juhtus, et nii mõnedki siinsed elanikud pidid laskma ennast mitu korda ristida. Vallutustega liideti siinsed alad ülejäänud kristliku Euroopa sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ruumiga. Risto Sulu
annaabi.ee 
