Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819
Usklikud. Täiuslikud moodustasid katarite tuumiku, kuigi nende tegelik arv ühiskonnas oli suhteliselt väike, umbes tuhande ringis ühe korraga. Hoolimata nende vähesusest, nad esindasid katarite traditsioonide säilitavat südant, ´´tõelist ristiusu kirikut'', nagu nad ennast nimetasid. Inimene sai astuda katari usku läbi consolamentumi rituaali(vaimu ristimine). Läbi selle rituaali pidi inimene saama lunastatud ja pääsema siit maailmast ning saama kirikuteenriks või vaimulikuks, aga mitte preestriks, sest katarid eitasid vaimulikkonna seisust. Consolamentum oli Püha Vaimu ristimine, ristimise taassünd, pattude andeksandmine ning ametisseõnnistamine üheaegselt. Katari täiuslikuks saades pidi oma maised varad kogukonnale annetama, riietuma musta või sinisesse köisvööga rüüsse ning kohustuma elada nagu tegid seda kristus ja tema apostlid- pidevalt rännakupeal olev elu,
annaabi.ee 
