suurema vaevata aru. On kaks erinevat norra kirjakeele varianti, Bokmål ("raamatukeel") ja Nynorsk ("uus keel"). Bokmål põhineb taani-norra keelel. Bokmål ja Nynorsk omavad ametlikult võrdset staatust, kuid Bokmål on veidi laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk'i kasutab umbes 1015% elanikkonnast, peamiselt riigi läänerannikul. Kuid seda kasutatakse ka valitsuse tekstides, kirjanduses, näitekunstis, meedias ja kirikuteenistustel. Hetkel elab Norras umbes 20 000 inimest, kelle emakeel on hoopiski saami keel. Saami keel kuulub soome-ugri keelkonda ja selle juured Norras ulatuvad tõenäoliselt ajas sama kaugele kui norra keelelgi. Tänu immigrantidele ja põgenikele, kelle emakeel ei ole norra keel, on hetkel Norra algkoolides esindatud ligi 110 erinevat emakeelt. Inglise keel on tänapäeva Norras kõige olulisem rahvusvahelise suhtlemise keel, järgnevad saksa ja prantsuse keel.
peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid