väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest). Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632. aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine. Esialgu pandi lootus köstritele, kuid siis leiti, et on tarvis koolmeistreid välja õpetada. Selle töö võttis enda peale
suunas paikneva ruumiga. valgmik - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn liturgiline - kirikuteenistusse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid 21 illumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest prohvet - juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ja ettekuulutaja. Tuntuimad juudi prohvetid olid Jesaja, Jeremeia ja Hesekiel
annaabi.ee 
