ülejäänud kloostrikogukonna vahel. Kui algul järgiti väga täpselt põhimõtet magada ühises magamisruumis, siis alates 1150. aastatest muutus Euroopas üsna tavaliseks, et kloostri juht asus omaette hoones või koguni kvartalis. (Tamm, 2002: 15). 2.3. Ametid keskaja kloostris : Keskaegses kloostris olid järgmised ametid: · koorimunk Põhiülesanne oli tegeleda päev läbi üksikpalvetamise (eri ordudes erinev) ja kirikuteenistusega. 8 · prior e. aseabti valdkonnaks oli kloostri üldine kord.Suuremates kloostrites oli sageli mitu asepriorit. · almusejagaja pidi organiseerima vaestele almuse jagamist, milleks pidi enne kindlaks tegema, kus elavad ümbruskonna vaesed ja haiged. · külastusmeister jälgis tegevust kloostri külalismajas ja vastutas selle eest, et seal oleksid kõik mugavused.
Ka väljaspool kirikut, ukse kohal asetses rist (kõik paiknes kiriku suhtes samamoodi). Trepiastmed lõid vajaliku vertikaalruumi. 17. Miraakel ja selle tekkimine jutluse (näidete) vaimust Miraakel tekib 12. sajandil aga jääb tegelikult 14. sajandisse. Kujutab endast imemängu. Imelugu, millesse sekkub pühak või Neitsi-Maarja kas siis karistaval või abistaval eesmärgil. Miraakel on ilmalik dramaturgia on iseseisev ja ei ole seotud kirikuteenistusega. Sakraalne asendunud profaanse dramaturgiaga. Tema esituskoht ei ole enam kirik ja esitajad ei ole enam vaimulikud. Miraakleid esitasid asjaarmastajad, kes olid seotud keskaegsete puy'dega ehk teatud keskaegsed ühendused. Tuleb ladinakeelsest sõnast poodium ehk alus või aste. 1120. aastal organiseeriti esimene puy ja selle eesmärk oli kindlustada kõigile liikmetele väärikad matused. Selles rühmituses oli väga
annaabi.ee 
