Põhiliselt kooseb meeste kostüüm särgist- rubaha ja pikkadest pükstest- portõ. Meeste särgi omapärasus on selles, et kaeluse nööpimiskoht on mitte keskel, vaid vasakul- kosovorotka. Harvem tehti nööpimiskoht ka paremale. Rahvariietus täidab alati kindlat funktsiooni- ta peab olema: • praktiline • kergesti hooldatav • esteetiliselt vastivõetav Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi. Ülariided • Kaftan • Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel) • Šuba ( kasukas) • Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem) Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat. Suvel kanti maal jalas viiske(lapti) ja ka saapaid ( sapogi) Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt
14 Aja jooksul sai kirikust nii suhtlemiskoht kui inimeste mõttemaalima tähtis mõjutaja ja otsene (alg)hariduse andja. Sellele aitas kaasa 16. sajandil toimunud usupuhastus. Targas raamatus on kirjas nii: "Reformatsiooni käigus kujunesid luterliku koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune. Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus. Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring. Siiski piirdus haridus rahva jaoks vaid hädavajalike algteadmistega. Põhiline oli, et rahvas oskaks lugeda emakeelset piiblit ja saaks osaleda kirikuelus." 15
annaabi.ee 
