toomhärrat), piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus oma vara ja kassaga. · Usuelu maal o 97 kihelkonda, keskustes oli kihelkonnakirik (preester) o Kihelkonna kaugemates osades kabelid o Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused o 7 sakramenti o Missad ladina keeles (pidulikud) · Liivimaa kirikuelu suurim nuhtlus võimuvõitlus ordu ja piiskoppide vahel o 13. saj ehitati üles kirikustruktuurid, rahvas ristiti o 15. saj reformipüüded emakeeleline jutlus, kinnistada kristlikke tavasid maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas need rakendusid) · Reformikatsed o 16. saj Saare-Lääne piiskopid (Kyvle) o Regulaarsed visiidid maapiirkondadesse, kirikutesse o Eesmärgiga kontrollida kui palju on õpetatud usuõpetust (vaimulike töö kontroll)
12. VANA-LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS JA REFORMATSIOON Kiriklik korraldus-Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Riias, Haapsalus ja Aizputes, seal pidasid jumalateenistuse toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid koguduspreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ordud, kloostrid-koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitsertslased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber
annaabi.ee 
