( ), koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 24 tantsulisest osast sarnaneb tantsusüidiga. → Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. *Selget vahe kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sageli on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks (eriti väljaspool Itaaliat) ARCANGELO CORELLI (16531713). *Tema triosonaadid (tal on neid neli kogumikku, igas 12 teost)
Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokk-kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi: mitmekooriline kontsert,
Itaalias nimetati süiti partita'ks. 1.5.2. Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) Triosonaat - ??? instrumentaalmuus. teos kolmele partiile (nn barokktrio) Kammersonaat koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast (sarnaneb tantsusüidiga). Kirikusonaat tavaliselt neljaosaline: aeglane-kiire-aeglane-kiire. Selget vahet kahe sonaaditüübivahel pole, sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3. Concerto grosso 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. 1.5.4. Soolokontsert (A. Corelli, A. Vivaldi, J. S. Bachi, G. F. Händeli loomingus) Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti
annaabi.ee 
