Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine 5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele. Germaanlaste ja slaavlaste vaheliseks läänepiiriks sai Elbe jõgi. Balkanil sulasid slaavlased kokku bulgaarlastega. See riik tekkis aastal 681. Bulgaaria riigis kujunes välja slaavi rahvaste kirjakeel. Vana ehk kirikuslaavikeel. Idas ja põhjas olid seni elanud soome-ugrilased ja variaagid ehk viikingid. Nad olid koondunud asulatesse ja nendest asulatest tekkisid hiljem linnad. Neisse hakkasid siis koondma idapoole rändavad slaavlased. Juba ammu oli teada, et slaavlased olid väga sõjakad ja pidasid kodusõdasid ja selle tõttu ei suudetud luua oma riiki. Lepiti kokku, et valitseja kutsutakse mujalt. Kutsuti kolm viikingit. Esmalt Rjurik, Siineus, Truvos. Rjurikust sai uus kuningas
Kiievi seos Bütsantsiga (kaubavahetus, pole sidemeid), seetõttu kristlus islami ja judaismi asemel. On kinnitatud, et Bütsants polnud huvitatud misjonist ( arusaam enda väljavalitusest, erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6
annaabi.ee 
