saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Türklased oma vallutuse järel muutsid kiriku küll moseeks ent tänapäevalgi on see üks suurimaid Euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Bütsantsi kirikud on tsentraal ehitised ümarad või hulknurksed ehitised, mille keksosas on kuppel. Kõige tavalisem ehitis on ristkuppelkirik. Selle põhiplaan on Kreeka ristikujuline. Bütsantsi kunstis jõudis väga kõrgele maalikunst. Seda leidis kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse bütsantsi ikoone puutahvlile maalitud pühapilt. Bütsantsi riik hõlmas õitseajal ka Türgit, osa Põhja-Aafrikast ning Itaaliat, seal kohtab ka praegu kauneid näiteid bütsantsi arhitektuurist. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 15.sajandil. kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal 10.sajandi lõpul oli Kiievi vürst
ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraaakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraazakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan oli võrdsete harudega kreeka risti kujuline, mille keskosas ja vahel ka harude kohal kerkisid kuplid. NB! Suurenda pilte! a) Hagija Sophia interjöör. b) Mosaiik ,,Kristus Pantokrator" 5 c) Islami dekoor Hagia Sophia kirikus Bütsantsi kunstis ei viljeldud skulptuuri. Leiti, et skulptuurid meenutaksid liialt antiikjumalate kujusid. Seevastu jõudis väga kõrgele tasemele maalikunst. Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10. saj. lõpul oli Kiievi vürst Vladimir abiellunud Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga.