Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See
Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik
Kirikutes ei soovitud näha enam hämarust, muutus kogu ehituslaad.Väliselt oli kõige silmapaistvam tunnus teravkaar. Kirikud tõusevad kergete ja saledate tornilistena taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad ja vaba seina pinda peaaegu ei jöögi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu kokku köidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad völve toetavatekas roieteks. Seinad vajasid lisatoetust. Selleks hakati väljapool kirikuseinte vastu ehitama erilisi tugipiilareid. Tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku. Järsu tipuliste läänetornide ülestõusu kordavad sale haritornike nelitse kohal pluss väiksed teravad ehitustornike mida nim fiaalid, mis mõnikord katavad kiriku katust lausa metsani. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivi kaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid
Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966) Kristliku kunsti teke on seotud usu levikuga rikkamate ja mõjukamate inimeste seas. Tekkis vajadus sulatada uus usk olemasolevasse ühiskonda. “Alates kristluse kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5. sajandist alates muutusid Kristuse elu kujutavad mosaiigid kirikuseinte eelistatud kaunistuseks.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algusest peale sai kristlik kunst mõjutusi nii vahemerepiirkonnast kui ka väljastpoolt seda – niisiis kogu tollase impeeriumi aladelt. 4 2. Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4.
annaabi.ee 
