“ Olja Kivistik Läänemere provintsis. Seadustik ei jõustunud territoriaalselt Soomes*10 ja Poolas.*11 Teistsugustel tingi- mustel ja teatud piirangutega kehtis see ka Siberis, Kesk-Aasias ja Kaukaasias.*12 Seadustiku artikli 174 alu- sel ei kohaldatud uue seaduse sätteid nendes asjades, mis tuli lahendada kirikuseaduste või Vene sõjaväe- seaduste järgi.*13 Kriminaalseadustiku ametlik pealkiri oli „Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik“ („Уложение о наказаниях уголовных и исправительных“). Eestikeelses kirjanduses on seda nimetatud vanaks nuhtlusseadustikuks või lihtsalt nuhtlusseadustikuks*14 (NS). NS tegi lõpu seni valitsenud õiguslikule par- tikularismile ja kriminaalseaduste paljususele
Peeter I soovis ilmalikustada nii Vene elu kui ka kultuuri. Peeter tahtis eristada kahte aspekti, elu osa vaimne elu allub kirikule. Vene kirik oli kuulutatud riigi kirikuks. Inimese riigikohustustesse puutuvat valitses aga tsaar. Inimene pidi alluma riigikorrale. See oli nii olnud alati, aga keskajal oli kiriku osa palju olulisem. Inimene mõtles eelkõige religioossete asjade peale ja alles siis riigile. Nüüd tahtis Peeter I aga anda suuremat võimu riigile. Inimesed pidid kirikuseaduste asemel alluma nüüd hoopis riigiseadustele. Muudatused tulid ka kalendrisse. Uue aasta tähistamine nihkus 1. jaanuarile, enne oli see olnud 1. septembril. Ajaarvestamist hakati lugema Kristuse sünnist. Õppimine oli kõige rohkem väärtustatud tegevus. Peeter ise läbis mitu koolitust. Peeter I tahtis, et kogu tema riik muutuks töökaks. Ta saatis vene aadlikke välismaale õppima. Kui enne oli Euroopas käimine keelatud, siis nüüd muutus see otstarbekaks. Ta kutsus ka välismaa
annaabi.ee 
