Instituudi arhitektuuriprofessori Wilhelm von Stryk'iga, kelle projekti järgi oli valminud ka historitsistlik Avinurme kirik. Kuulsatest Soome arhitektidest pöörduti prof. Eliel Saarineni poole. Lõpuks telliti siiski Tartu Pauluse kiriku projekteerimine Eliel Saarinenilt. Tartu Pauluse kirik on eesti 20.sajandi silmapaistvaim sakraalehitis. See oli esimene kirik eestis, mis kavandati kogudusekeskuskirikuna ning koosnes algselt projekti põhjal kesksest kirikusaaliga mahust krundi sügavuses ja kahest sellega ühendatud tiibhoonest tänavajoonel. Nii moodustus omamoodi Cour d'Honneur. Parempoolne tiibhoone oli Joonis 2 mõeldud kantseleiks ja eluruumideks koguduse töötajatele, vasakpoolses pidi paiknema 400-500 kohaga õppesaal ja kogudusetöö ruumid; esimene on tänaseni ehitamata, teine valmis 1931.aastal Artur Kirsipu
paikneb nii pikihoone läänefassadil tornidevahelisel viilul ja pikihoone idaviilul kui ka põikhoone mõlema otsa pilt 17 viilul. Läänefassaadi petikute rida tehti identne romaani arhitektuuris levinud lahendusega. Kiriku interjööri kauneim osa on kirikusaaliga sujuvalt liidetud ja apsiidimaalidega kaetud altaripiirkond. Altaripiirkonda viib neli laia madalat trepiastet ja see on jutluseruumist eraldatud romaani stiilis kapiteelidega balustritest ja profileeritud karniisist moodustatud altarivõrega. Kiriku altariesine raudaed on saanud koha jutluseruumi lääneotsas,kus see kaheks jaotatuna ja tagumiste pinkide serva kinnitatuna on kasutusel külgmiste käiguteede väravatena. Apsiidi seina alaosa katab romaani