sajandi kunsti ja arhitektuuri mõjutas eelkõige Peterburi lähedus. Kus omanikel rohkem raha, seal ehitati enam, kohati leidus lausa vürstlikku toredust. Kinnitust leidis lihtne tõsiasi, et luksus ja enda eksponeerimise vajadus ei rauge ka kõige suuremate katastroofide aegu. Kus vähegi võimalik, astub inimene oma edevuses eelkäija jälgedesse. Looduse võitmise kaudu eneseteostust võib näha näiteks Urvaste ja Väimela mõisas. Väimela mõisa ühes otsas elati, teine oli kirikuruumiks. 18. sajandil kujunes Eestis enam-vähem välja mõisatevõrk. 18. sajandil valitses kõikjal Eestimaa mõisates barokimaailm. Eestimaa mõisad kujutavad ,,noaga loodusest välja lõigatud vabariike". Mõisast sai maailma esteetiline korrastaja, piirkonna poliitiline keskus. Esialgu teeniti Balti mõisate ülesehitamiseks vajaminevat raha enamasti siitkandist eemal. Stenbockide suguvõsale kuulusid Kolga mõis ja ka peaaegu kogu Hiiumaa. Oma Hiiumaa rootslastest talupoegade
Kirik on peale hävinemist edasi tegutsenud Jaani, Ülikooli ja Peetri kirikutes. 1997. aasta detsembris valmis kogudusele tagastatud kogudusemajas (Õpetaja 5) kirikusaal, mis pühitseti sisse ja võeti kasutusele jumalateenistusruumina. 2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus kogudus muretses esmavajaliku inventari ning kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks.13 1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri
annaabi.ee 
