a. territoriaalsed nõudmised. Nende huvide üheks väljenduseks oli samuti kõnealune agressioon. Kõigi sisuliselt ilmalike taotluste kõrval oli ristisõdijate vaimulikul rüütliordu paavstilt saadud ülesannete rahvaste vabastamiseks, lunastuse ja ainsa tõelise usu kuulutamiseks. Nii nagu vaimulik rüütliordu tegudega oma tõelise olemuse peagi avas, nii kujunes aja kestel ka suurel osal vaimulikkonnast välja ka jahe suhtumine oma eelkäiate kuulutatud väärtustesse. Vana-Liivimaa kirikuriikide organisatsiooniline ülesehitus rajati juba olemasolevatele reeglitele. Kuigi euroopaliku kiriku vandes keskustes olid vaimulikud suhted selleks ajaks algkristluse põhimõtetetest märgatavalt kaugenenud, kujunes Eesti alal usuelu tõsikristlikumaks, kui see mujal oli. Kõrgemaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop, kel paavsti poolt kinnitatud kirikuprovinsi kuulusid Eestis Tartu ja Saare-Lääne piirkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
1503 aatal tehti vaherahu. Ta aastakümnetes rahu mis soodutas Vana-Liivimaa kulutuurilist ja majanduslikku arengut. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) o Traditsioonid olid juba selleks ajaks välja kujunenud. Paavsti ülesanne oli rahvaste vabastamine, lunastuse ja ainsa tõelise usu kuulutamine. Kuigi vaimulikond suhtus üsna jahedalt eelkäijate loodud väärtustesse. o Vana-Liivimaa kirikuriikide organisatsiooniline ülesehitus rajati juba olemasolevale reeglitele, seega oli eesti alal usuelu tõsikristlikum. o Eestis oli kõrgemaks võimuks Vana-Liivimaal Riia peapiiskop. o 15-16 saj levinud toomkapiitilite sekkumine ilmalikku ellu viis nad kloostri elupõhimõtetest kaugemale ning toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige tuluallikana. o Pinnapealse suhtumisega oma ametisse kaasnes ka üsna sagedane vaimuliku eetika rikkumine.
annaabi.ee 
