Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis. Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid. Lõplik tüli tekkis püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast) aga paavstid kinnitasid et lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). 1054 panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt
käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. Seega suhted olid kahte moodi: valitsejatega ja kirikutega. Linnaõigus on meie mõistes mitte süsteemne-palju lünki. Kui me räägime 13. saj, siis tuleb linnaõigusele piibel ja kirikureeglid juurde mõelda, siis täituvad osa lünki linnaõiguses. Esiteks sellepärast, et linnades olid kirjutamata tavad, neid ei kirjutatud ülesse, sest linnades elavad kaupmehed teadsid, et nii on kombeks teha, sellest tulenes osa lünki. Linnaõigus oli omal ajal arusaadav, meie aga ei oska sealt palju välja lugeda. Me teame, et olid jõukamad talud, linnuste vanemad- kellest üks oli rikkam ja võimsam kui teine. Teadjamehi ja- naisi ning kohtumehi võib pidada vaimuliku seisuse esindajateks
annaabi.ee 
