raha. Riinu ei teadnud mida mõelda. Et kas Hinn tuli koos selle varaga või on ta hoopis varas. Hinn polnud rääkinud kunagi oma suguvõsast ega sellest, kus enne töötas. Keegi ei teadnud, kus Hinn käib. Vaid tondid teadsid! Paar nädalat pärast seda vahejuhtumit ütles Riinu Miinale, et too Hinnu lõuna ahju jätaks, sest nemad jäävad tädi juurde lõunaks. Tädil oli tütar Ann, kes Miinaga väga hästi läbi sai. Pühapäevariietes astusud Miina ja Riinu kirikupoole, ja pärast kirikut läksid tädijuurde, kel oli väga hea meel neid näha. Miina ja Ann rääkisid paljustki, pärast sööki. Riinu ütles tädile, et läheb Toomaru Liisat vaatama. Miina jäi tädipoole. Riinu tahtis teada, et mida teised ka Hinnust räägivad. Liisale samuti Hinn ei meeldinud. Liisa rääkis, et ta näinud kord, kui Hinn Kadaka Jütsile kätega kallale läks ja seepeale Jüts karjunud, et kas Hinn tahab temaga sama teha, mis tegi lihunikuga. Sellepeale Hinn
üksidlust mida Jurka põhjendas sellega, et ta on nüüd Põrgupõhja perenaine mida Riia ei tahnud olla ja kiiretsi kellegi võõra vastu vahetati. Enam ta isegi ei raatsinud küsida kuaks Jürka ära läheb vaid kui kaugele? Alati soovis ta ka, et isa külluses midagi koju tagasi tooks niimodi, et jätkuks ka emale kesa ta tahtis vaatma minna, ja mida isa lubas teha kui kannatust varub. Sageli võis leida Jurkat kirikupoole silmitsemas sügaval mõttes kuid välgupeslt võis ta sellisest seisundist lahkuda ja rõõmsalt tööd edasi rassida, nii siis kuulis ka järjepidavalt naeru Põrgupõhjalt. PEATÜKK KAHEKSATEIST Kord tuli naaber juttu ajama Jürkaga. Kui Jürka täis tões oma mõtteid kõneles pidas naaber teda naljameheks kuna ei mõistnud ta õndsaks saamist läbi töö, seda, et tal pole töö lepingut Antsuga ja ükdiselt, et ta peab Antsu tema sõbraks, orjab tema maad
annaabi.ee 
