164) Kuulus on vastuolu tsistertslaste ja klüniilaste vahel (Lawrence 2001: 199). Nimelt ei sallinud Bernard juba noorena Cluny kloostrit heites neile ette, et see pole piisavalt askeetlik. (Prinz 2006: 160) 1124/25. aastal läks klüniilaste ja tsistertslaste vaheline konflikt suuremaks ning ka Bernard sekkus sellesse. Ta kritiseeris õelalt nii Cluny hiilgust ja rikkust kui ka seda, et seal ei peetud Benedictuse reeglist rangelt kinni. (Prinz 2006: 184) Bernard rääkis kaasa enamikel kirikupoliitilistel teemadel ning sattus mitmesse teoloogilisse kokkupõrkesse, millest kuulsaimad on konfliktid Poitiers'i piiskopi Gilbert'i ning Pariisi magistri Pierre Abélardiga (Prinz 2006: 173-176). Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153
huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621. aastaks oli vaeste koolipoiste institutsioon Oleviste ja Niguliste kihelkonna juures likvideeritud ning tema ülesanded pandud jumalalaeka peale. Vaeste koolipoiste institutsiooni tegevus on eriline nähtus Tallinna vanemas kooliajaloos. Esmakordselt võimaldati haridus korraga suuremale hulgale põlisrahva esindajatele, olgugi kirikupoliitilistel eesmärkidel. Koolitatud eesti poisid omandasid ajastu täisväärtuslikud humanistlikud teadmised. Institutsiooni tegevus tõi teatud eeldused eesti keele arengule. 4 Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul L. Arbusow ,,Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel." Vana-Liivimaal puudus poliitiline jõud, kes oleks luteri kiriku ainukehtivaks muutnud. Katoliku kirik oli oma monopoolse seisundi kaotanud ega saanud usuelus enam endist ainumääravat
annaabi.ee 
