kirikus. 5. 553 Konstantinoopolis nestoriaanluse vastu. 6. 680-681 Konstantinoopolis tegeleti dogma kristluse alusega. Mõisteti hukka monoteleetiline õpetus (Kristusel kaks loomust, vaid üks tahe tegelt kaks tahet). Kuna Rooma paavst toetas seda kaotas ta võimu kiriku üle. 7. 787 Nikaias tegeleti pilditüli küsimusega. Otsustati pilte lubada kui austusväärseid kujutisi. 8. 869-870 Konstantinoopolis toimusid kirikupoliitilised tülid. Rooma paavst sai võimu kõigi kristlaste üle. Idakirik seda kirikukogu ei tunnista. Kirikuriik ehk Paavstiriik eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi
lahing, eestlased ristitakse, siis sellel samal hetkel nad saavad kristlasteks. Alates 13. sajandist kerjusordude kontekstis hakkas tekkima mõte, et vb paganad pole paganad sellep, et nad on kurjad, vaid vb nad on lihtsalt rumalad. Vb tuleks neid õpetada ja alles siis nad saavad aru, mis on õige ja mis on vale. Veel enam süvendas arusaama, et juriidilisest ristimisaktist ei piisa, hiliskeskaegne kontekst - usuline liikumine, mis seadis esikohale sisemise läbielamise ja seda kajastava kirikupoliitilised otsused. Preisimaal oli toimunud kristianiseerimine ristisõdade kontekstis, probleemiks selle olemuse sisu muutub alles 15. sajandil, kui vaimulikud hakkavad küsima, mida talupojad oma igapäevaelus teevad, et mis see on. 16. saj II poolel luterlikus kontekstis, mille näiteks on Balthasar Russowi Liivima kroonika, kus kirjeldatakse paganlikuks Neitsi Maarja austamist? Katolike kristianiseerimine ei saanudki olla efektiivne, sest nad
annaabi.ee 
