DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. 7.Gregoriuse koraal Kristliku kirikumuusika arengu üheks tähtsaks etapiks oli Gregoriuse koraali e. Laulu kujunemine. Seda laulu iseloomustab korrapärase meetuumi puudumine rütmis , ja proosa tekst . Oma nimelise Greg- sai paavst Gregorius 1 suure (504-604) . Ta oli tähtis Kiriku poliitik . Võttis ette jumala teenistuse läbiviimise
Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus 4. sajandil oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus, Rooma riigi keisrite residents. Rooma linn oli muutunud juba provintsiks, Milano elavaks kultuurielu keskuseks. Sealsel piiskopkonnal oli kristlikus maailmas väga suur autoriteet ning Ambrosius oli 4. sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid, kes valiti Milano piiskopiks veel enne, kui teda jõuti ristida. Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u 340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani. Ambrosius oli esimesi kuulsamaid
tüübid, kus esitatav muusika oli mõjutatud kohalikust rahvamuusikast. Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande algul kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne. 4. saj.-l oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus ning Rooma riigi keisrite residents. Selleks ajaks oli Rooma linn muutunud juba provintsiks, Milano aga elavaks kultuurielu keskuseks. Sealsel piiskopkonnal oli kristlikus maailmas väga suur autoriteet ning Ambrosius oli 4. sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid, kes valiti Milano piiskopiks veel enne, kui teda jõuti ristida. Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Ambrosiuse seotus sellega on täpselt teadmata ja arvatavasti ta siiski ise laule ei