Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. Selle koolkonna viimane suurkuju oli Orlandus Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, millede hulgas oli nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. Minu arvates iseloomustab tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepillidena kasutati vioolasid, lautot, trompeteid, tromboone, klavikordi, klavessiini ja orelit, mis oli tähtsaim kirikupill. Sõna ‘barokk’ on pärit portugali keelest ning tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit. Barokkajastu tõi helikunsti suured muutused. Heakõlalisele ja tasakaalustatud muusikale eelistati ajastule vastavat pingelist ja erutatud muusikat. Jumaliku harmoonia asemel pandi teostesse sisse erinevaid inimlikke tundeid. Tekkisid uued muusikaliigid
Pill on pärit Mesopotaamiast ja läks eriti moodi Araabias. Euroopas levis 8. saj., Hispaanias. Lautot mängisid asjaarmastajad, hakati kasutama soolopillina ja kirjutati eraldi noot. 15.-16. saj. oli Lauto hiilgeaeg. 17. saj. jääb lauto juba tahaplaanile, sest tema käsitsemine oli keerukas. Ladina-Ameerika kuulsam Lauto helilooja oli HEITOR VILLA-LOBOS. OREL- renessansiaja kõige tähtsam pill, instrumentide kuningas. Ainus kirikupill ja omas suurt tähtsust kuni 18. sajandini. Tema päritolu üle on vaieldud. Rooma impeeriumi lagunedes kadus orel Euroopast. 8. saj. hakati orelit kasutama Lääne-Euroopa kirikutes. Orelil oli ~6-7 klahvi, mis olid kämbla laiused ja orelit mängiti lüües neile klahvidele. Öeldigi nii:" Lähen orelit lööma." Algselt ei olnud
annaabi.ee 
