muudatud oli ka munkadele pandud kerjamiskeeld. Usupuhastus toimus 1536. Reformatsiooni tulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja tööd väärtustava vaimulaadi kujunemine. 16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada (vastureformatsioon), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes kodusõda nimega Krahvisõda. Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja. 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille kohaselt kõik võim oli kuninga käes ja kiriku maad riigi omad. See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda toetas ka rahvas. Siinse reformatsiooni puudujäk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset kirikuteenistust. 36
3. Rooma paavstile keelduti makse maksmast. 4. Vähendati vaimulike kohtupidamisõigusi. - 1536. a. toimus kiriklik usupuhastus ja võeti vastu luterlik kirikukorraldus. Reformatsiooni tulemused: 1. kuningavõimu tugevnemine. 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad. 3. alus koolihariduse kirikule. - 1593. a. võeti Rootsis vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähistas reformatsiooni lõplikku võitu. - Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kirikumaksudest. 1536. a. võeti vastu uus kirikukorraldus, millega kuningas sai kirikupeaks ja kirikumaad läksid riigile. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirikukorraldus jäi Taaniga seotuks. REFORMATSIOON MADALMAADEST: - Koosnesid 17-st provintsist ja olid Saksa-Rooma keisririigi valduses. Põhja-osa keskus Amsterdam oli kaubanduslikult väga arenenud. Tegutsesid pangad ja börsid, toimis krediidisüsteem. Lõuna-Maades oli arenenud kalevitööstus ehk kangatööstus. Palju oli