stiil on sellegipoolest palju konkreetsem. Kirikukogude töö kohta vt eraldi peatükki 2.2.4. Aruandlus Väga tähtsaks allikaks on kõikvõimalikud erinevad aruanded alates koguduste, erinevate tööharude kuni peapiiskopite tegevusaruanneteni välja. Nendes sisalduv informatsioon annab vahetu ülevaate muredest, rõõmudest ja erinevatest arengutest. Aruannete olulisust on nimetatud sageli ka kirikukogudes ja EK veergudel, kus on toodud välja nende kirikulooline tähtsus. Peapiiskop A. Põder vastas, et ta on püüdnud õhutada allasutusi aruannetes toodud informatsiooni kasutama, kuid nad ei tee seda ja ei suuda sealt vajalikku informatsiooni selekteerida. Aruanne kipub jääma emotsionaalseks lugemisvaraks. Peapiiskop ise loeb läbi praostide aruanded ja valikuliselt koguduste aruandeid. Palju rohkem ei jõua. Praostid on materjali hästi läbi analüüsinud, seal on välja toodud
Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul Senine rahvusromantiline suund, millele pandi aluse Jakobson ja Hurt, hakkas 19.sajandi lõpust diferentseeruma, jäädes siiski veel asjaarmastajalikule tasemele: 1) Kultuuri ja kirikulooline suund Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane. Ta tegutses aktiivselt eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, tegi kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale". Andis esmakordselt välja ka eestikeelse Läti Henriku kroonika! Tegi kaastööd teiste, ka baltisakstega, näiteks Hausmanniga. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti
annaabi.ee 
