Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus. Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg Uueaja alguses keelati ära rändmuusikute tegevus ning sellel ajal skomorihhe polnudki. Mitmehäälsus . Uue aja algul oli kirikulaul kolmehäälne. Peahääleks oli bariton. Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil see oli partiiline laul
Claude Frollo polnud enam lihtne Torchi skolaar, väikese lapse õrn hoolekandja, noor unistaja filosoof, kes teadis palju, aga paljut ka mitte. Nüüd oli ta vali, tõsine, kinnine preester, hingede eest hoolitseja, Josasi ülemdiakon, piiskopi teine abi, tema õlul oli kaks praost-konda, Montlhery ja Chäteaufort, ja sada seitsekümmend neli maakogudust. Ta oli mõjuv ja sünge isik, kelle ees värisesid niihästi valgeis rüüdes ja kuubedes koori-Poisid kui ka kirikulauljad, nii püha Augustinuse ven- 149 nad kui ka Jumalaema kiriku varajase teenistuse vaimulikud, kui ta aeglaselt, majesteetlikult, mõtlikult koori kõrgete teravkaartc all kõndis, käed ristis ja pea nii sügavale rinnale vajunud, et ta näost muud näha polnud kui suur paljas otsaesine. Dom Claude Frollo polnud siiski loobunud oma kahest peamisest eluülesandest: teadusest ja noorema venna kasvatamisest. Kuid aeg oli nende meeldivate kohustuste sekka veidi mõrudust seganud
annaabi.ee 
