vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf: Adolf Eberschildti epitaaf: Epitaph mälestuseks Mustpea liikmetele: Friedrich Wartmanni epitaaf: Uexkülli vappepitaaf: Anton Philipp von Saltza vappepitaaf: Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf: 8
saalikorpus peasissepääsust paremal, mille fassaadimaterjaliks oli kavandatud looduslik paekivi. Aalto on pidanud oluliseks siseruumides liikuja elamuslikkust, vähem muuseumi ,,köögipoole" funktsionaalsust, töö- ja fondiruumid kavandati üldse suhteliselt väikesed. Kokku pidi muuseum sisaldama näitusesaale eesti, balti, vene ja Lääne-Euroopa kunstile, eraldi ruumid rahvakunstile, skulptuurile, kirikukunstile, rakenduskunstile, ajutiste näituste ruumid kokku 22000 m3. Aalto skitsid näitavad, et lõplik lahendus tuli mitmete katsetuste tulemusena, kuid põhimõtteline idee suuremast saalimahust ning sellele liituvast galeriist oli juba algstaadiumis olemas. Tähtsus Eestile Aalto büroos töötas vähe eestlasi teadaolevalt vaid Enn Muistre aastal 1939, Elmar Lohk 1944. aastal ning tema poeg Eest Rootsi arhitekt Jaak Lohk 1958. aastal.
annaabi.ee 
