lähemale viia). Selle vastu võideldes sai sotsialistide nägemus ateismist endale teataval määral isegi peibutusvahendi rolli, millega inimesi enda liikumisele juurde tuua ning sarnane ülesanne oli tal järgneval sajandil veel mitmelgi muul korral. (JPEG) Tõsisem võitlus algaski 1905. aastal, mil lähtudes tsaari ukaasist usuvabaduse kohta hakati võitlema usuõpetuse vastu koolides (nt. Hans Pöögelmann), mis saigi toona kirikukriitika kõrval ateistliku tegevuse peamiseks tegevusalaks. Bolševistlikel kogunemistel nõuti usuõpetuse ärakeelamist otsesõnu, mõõdukamad rahvakoosolekud olid aga pigem usuõpetuse kui vabatahtliku aine poolt. Karjahärm ja Sirk on seisukohal, et “on päris selge, et rahvuslik ärkamine polnud mingi ühekordne akt, vaid esmajoones liikumine, mis uusi põlvkondi haarates vajas üha uute “äratajate” ilmumist. Rahva omaalgatused vajasid hooldamist ka pärast seda, kui 1880
piiskop tal jutlustamise, aga kuningas toetas teda vaenu tõttu piiskopiga.Vastasseis viis sakslaste lahkumiseni Prahast ja Leipzigi ülikooli rajamiseni. Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline kristlik õpetus ja vabadus lähevad rohkem korda kõigile inimestele. Kirikukriitika on suunatud kiriku parandamisele, mitte see lammutamisele sellest parandamispüüdest kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised
Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine: Andreas Knoppen, Silvester Gegenmeier. Rüütelkonnad asusid liikumist toetama. Nende huvides kontrollida paremini kirikut. Nõue, et piiskopi valiks rüütelkond. Ei olnud esialgu mingeid lõhestamiskatseid, üritati olemasolevat uuendada. Loodeti, et paavst teeb konsiili
annaabi.ee 
