ole aktides, seda pole olemas.” 13. saj alguses on maakonnad. Taani hindamisraamatu järgi teada suurused adramaades (majanduslik suurus). Selle järgi Saaremaal (Osilia) 3000, Läänemaal 1900, Harjus 1200, Virus 1600, Järvas 1..., Sakalas ja Ugandis 3000, Vaigas 1000 jne. Kagu-Eesti, hilisem Võrumaa poliitiline seotus kahtlane. Saaremaa suurus on märgatav. Jõukas. Kajastub piirkondade taksiväärtuses – kõige kallim Liivimaal. Kihelkondi võis olla 45, saavad aluseks uutele kirikukihelkondadele. Arv kasvab. 13saj lõpus ligi 60, 16saj lõpuks 83 ja 19sajandil 105. Kihelkonna suurusest sõltus kihelkonna vaimulike sissetulekud. Seega kihelkonna kaheks jagamine mõjutab sissetulekuid. Võrreldes Lääne-Euroga on kihelkonnad suuremad: igas külas pole kirikut, sissetulek suurem ka. Latgales oli väga vähe kihelkondi. S-Ls on küllaltki palju vrd Lätiga. See seotud ka sellega, kuidas usk inimesteni jõudis. Nimed ajas muutunud. Hakati nimetama pühakute järgi (kiriku pühaku)
tähtsust ei olnud. Jagati vallutajate maad tuginedes senistele üksustele - maakonnad, külad, mis sinna vahepeale jääb, selle kohta on historigraafias kasutatud kihelkonda - kultuslikult kokkukuulub piirkonda, aga mitte võimupiir. Etümoloogias pärit Skandinaaviast - viikingi-aegne maksunõude piirkond? või on seda seostatud Eesti sõnaga "kihl" - tähendab kokkulepet. Eesti jagunes muinaskihelkondadeks, v.a äärmine Kagu-Eesti osa Muinaskihelkonnad sai alguseks hilisematele kirikukihelkondadele - territoorium, mille elanik on maksustustehniliselt seotud kirikuga. Kihelkonna rahvas moodustab selle kiriku koguduse, samal ei ole sellist selgepiirilist kogudust nagu varauusajal. Kiriku kihelkonnad olid piiskopkondadest pisemad, kihelkondi tihedamalt Väina ja Koiva alamjooksul?. Samas ei saa vastata 100% kindlusega, kas Liivimaal oli kihelkondade võrk üldse olemas - tglt Kuramaal maakihelkondade võrgustik rajati alles Kuramaa hertsogiriigi aegadel 16. saj
annaabi.ee 
