Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse
omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu. Piiskoppide roll: 1) Maaisandana andamite ja maksude kogumine. 2) Vaimulikena rahva aitamine.
annaabi.ee 
