233) Enamik mõisnikke kartis 1770. aastail, et seoses lugemisoskuse levimisega toimuvad muutused talupoegade meeleolus, süvenevad nende pärisorjusest vabanemise püüdlused. Seepärast jätsid paljud mõisnikud 1765. aasta koolipatendi nõudmise asutada mõisa- ja külakoole täitmata. Sellest tingitult andis kindralkuberner Browne 1774. aastal täiendava instruktsiooni. Selles ähvardati mõisnikke, kes 1765. aasta patendi nõudeid eirates polnud koole avanud, juba 50-rublase trahviga kirikukassa heaks. Järjekordselt nõuti kõigi 7-12- aastaste laste kooliealiseks arvamist ning kodus õpetuseta jäävate laste koolisaatmist. Neid ei tohtinud koolist vabastada enne, kui nad olid lugema õppinud ning oskasid katekismuse viit peatükki ja palveid. (Eisen 1989, lk. 241) 2.3. Talurahvakoolide võrgustiku häving Järjest süvenev pärisorjuse kriis, millega kaasnes talupoegade äärmusliku piirini viidud ekspluateerimine ning talurahva massiline vaesumine, muutis 1770.-1780
1998. aastal loodi RRs rekataloogimise talitus, mis hakkas tegelema aastatel 19181940 ilmunud eestikeelsete raamatute rekataloogimisega. Raamatu ajaloost: 1525 esimene eestikeelne trükitud tekst, pole säilinud 1535 esimene säilinud eestikeelne raamat 1632 Eesti alal ilmunud esimene trükis. Sellest perioodist Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika autor 1720 loodi eestikeelsete raamatute kirikukassa kirikuraamatute trükkimise rahastamine. 18. sajandi I poolel hoogsalt levisid kalendrid Karl Morgensterni osa eesti raamatukogunduses Tartu Ülikooli Raamatukogu rajaja ja esimene juhataja (18021839). Pärandas ülikoolile oma isikliku raamatukogu. - Sõnastas komplekteerimispõhimõtted (osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele)
annaabi.ee 
