traditsiooniliselt kuulunud sellega kokku. Võib olla eetiline ilma religioonita, religioossus iseendast ei muuda inimest eetiliseks, usklikud sõdivad sama metsikult kui uskmatud. Usuõpetuse projekt näib eeldavat, et eesti rahvas on suuresti luterlik ja nii tuleb usuasjade seletamises lähtuda lähedasest ja kodusest, kuigi praegusele eesti noorsoole on mitmesugused New Age kujutelmad palju lähedasemad kui piiblitõed. See teeb kirikuinimesi murelikuks ja võib olla üheks varjatud mõtteks tuua usuõpetus kooli. See aga ei sobi kuidagi kokku meie riikluse ja hariduse põhimõtetega: kool on teadmiste, mitte aga usu jagamise koht. Usu kuulutamise ja levitamisega peab tegelema kirik, aga mitte riik ja tema haridussüsteem. On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast.
põlve, vanematelt lastele. Vanemate eeskuju on olnud väga tähtis kiriku juurde jõudmisel.31 Samamoodi on Vara kauaaegne organist Erika Ilja siin orelit mängimas käinud juba mitukümmend aastat ja teinud seda suure pühendumusega ning valmistanud sellega inimestele palju ilusaid elamusi. 32 Eesti taasiseseisvumise järel on koguduse töö muutunud aktiivsemaks, lisandunud on ka nooremaid kirikuinimesi, kes on koguduse juures aktiivsemalt 29 Olevik nr 9, 28.02.1895; Postimees nr 46, 25.02.1895, ja Postimees nr 63, 17.03.1895 30 Muusikaleht 5/6, 1932, 158 - 159 31 Vaata lisa 6 32 http://www.eestikirik.ee/node/2913 13 tegutsema hakanud. Koos käib oma laulukoor ja vahelduva eduga on isegi tegutsenud pühapäevakool. Vara kogudusel on olemas sõpruskogudus Soomest Korso kirikukoguduse näol
annaabi.ee 
