talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c. Justinianus I ja Nika ülestõus Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid, araablased, pärslasedtürklased. Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille kohaselt on Kristus ajalik olend. d. Miks ei olnud Bütsantsi ajaloos feodaalse killustatuse perioodi? Bütsantsis polnud feodaalset killustatust, sest riigil oli oma palgasõjavägi. e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol
hiilguse haledat varju. · Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud · 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma) · Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara-Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e
annaabi.ee 
