Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime keskaeg. See ajastu kestis rohkem kui 1000 aastat. Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Laastatud ja varemeis Lääne Euroopas tekkisid ja kadusid barbarite riigid. Need
Saksa romaani aja arhitektuur arenes ühtse, teravalt eristamata koolkondadega stiilina, püsides peaaegu muutumatuna kuni 13.sajandi II pooleni. Kirikud on siledate seinte ja võimsate vormidega, esile kerkib raskepärane geomeetrilisus, mida veelgi enam rõhutavad nii massiivne nelitistorn kui ka ümarad või polügonaalsed külgtornid. Need suundumused ilmnesid juba Püha Miikaeli kirikus Hildesheimis (10.saj. lõpp, 11.saj. algus), mida peetakse üheks romaani kirikuehitiste prototüübiks Saksamaal. Prantsuse romaanikast võetakse 11.sajandil üle kabelipärg. Kirikud on tihti kahe koori ja kahe transeptiga, tornid ehitatakse mõlema nelitise kohale, läänefassaadi rõhutatakse samuti tornidega. Kesklööv ehitatakse 11.sajandil enamasti veel lameda laega, lööve eraldatakse toevaheldusega. Range funktsionaalsus, vormide ja detailide lihtsus on omased teistelegi 1O.-11.sajandil ehitatud kirikutele Servatiuse kirikule Quedlinburgis (10.saj
annaabi.ee 
