Võib öelda, et tema vaimulikuks saamine polnud just plaanipärane. Kõik juhtus justkui saatuse tahtel. Otsuse tegi ta ühel piirsituatsioonil, mil ta pea surmaga silmitsi seisab, et temast saab munk. Isa polnud poja otsusega algselt üldse rahul, aga hiljem kui tema 2 poega surevad, annab ta Martinile loa asuda kloostrisse. Ta asus õppima ka teoloogiat. 30-aastaselt oli ta preester ja professor. Tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31
pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks. Olukord muutub tema jaoks kriitiliseks novembris 1510-1511, mil ta Roomat külastas. See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt
annaabi.ee 
