liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13
Selja taga peegel. Seal veelkord abielupaar. Peegeldus kui eneseteadvustamise küsimus, topeltpilk. · Uued kunstivormid tulid esile. Antiikaja eeskujul hakati tähtsustama sõnakunsti kirjandust ja ka maalikunsti ja selle eri osasid ka graafika ja skulptuur. Selle tulemusena tekkisid ka uued kujutava kunsti suunad, mida varem ei tuntud. Näiteks maastikumaal, portreemaal, nartüürmort ja nn igapäevaelustseenid. · Skulptuur vabanes keskaegsest seotusest kirikuarhitektuuriga. Skulptuur tuli linnatänavatele. · Arenesid edasi kunstnike tehnilised oskused (perspektiivi-, proportsiooni- ja värviõpetus, teadmised inimese anatoomiast jm). Vaatepunkt muutus subjektiivseks. · Tekkisid kunstiakadeemiad, suurenes kunstidevaheline kokurents. Teatud kunstid, kus oli võimalik harjutamise teel oskusi parandada, nende tähtsus tõusis. Tekkisid ka konfliktid. Tekkis spetsialiseerumine. Oli palju selliseid, kes treenisid üht kunstiala ja
annaabi.ee 
