· b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika · Looming lihtsa ja kauni kõlaga · ,,Gloria Patri" 1988 · ,,Magnificat" 1990 · ,,Eesti missa" 1992 · Kantaat ,,Ood armastusele" 2000
instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa". Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali. "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll."(A. Pärt) Lavamuusika Eesti algupärase lavamuusika, eriti ooperi täpset sünniaega on raske öelda, kuna palju sõltub sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit
annaabi.ee 
