ruunikivid. Säilinud fragmentide põhjal on kindlaks tehtud, et kivid olid algselt rikkalikult värvitud. Kasutati looduslikke värvipigmente, mida segati loomarasvaga. Praegu on ruunikividel kokkuleppeliselt nende paremaks jälgimiseks raudoksiidiga punaseks värvitud vaid ruunimärkide ja ornamentide vaod, sest üksikute säilmete järele ei ole võimalik rekonstrueerida kõikide ruunikivide värvilahendusi. 1100 aastate paiku hakati surnuid matma kirikuaedadesse ja hauakivid said ruunikivide tähenduse. Vanu ja unarusse jäetud ruunikive kasutati materjalina kirikute ehitamisel. Juba 17.sajandi algul mõisteti, et ruunikividel on Põhjamaade ajaloos väga tähtis osa. Sellest ajast alates on ruunikive kaitstud ja hooldatud ning tänu sellele on neid ka palju säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala läänis. Praegu vastutab Rootsis ruunikivide eest Muinsuskaitseameti juures asuv spetsiaalne osakond
kunstiliselt kujundatud ruunikivid. Säilinud fragmentide põhjal on kindlaks tehtud, et kivid olid algselt rikkalikult värvitud. Kasutati looduslikke värvipigmente, mida segati loomarasvaga. Praegu on ruunikividel kokkuleppeliselt nende paremaks jälgimiseks raudoksiidiga punaseks värvitud vaid ruunimärkide ja ornamentide vaod, sest üksikute säilmete järele ei ole võimalik rekonstrueerida kõikide ruunikivide värvilahendusi. 1100 aastate paiku hakati surnuid matma kirikuaedadesse ja ruunikivid kujunesid hauakivideks. Vanu ja unarusse jäetud ruunikive kasutati materjalina kirikute ehitamisel. Juba 17. sajandi algul mõisteti, et ruunikividel on Põhjamaade ajaloos väga tähtis osa. Sellest ajast alates on ruunikive kaitstud ja hooldatud ning tänu sellele on neid ka palju säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala läänis.