sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi. Ka germaanlastel on kirikule üht teist pakkuda – õiguse mõistmine/mõtestamine, ustavus, isiklikud omadused, aga ka teatud sotsiaalsed ja religioossed tõekspidamised. Toimub kiriku germaniseerumine. Linnar Mäll on öelnud, et hereetikute tuleriidad on ainsad, mis keskajal valgust andsid. Kloostritest saavad keskused. Mis toimub Idas? Seal jätkub kõik üldjoontes vanaviisi. Sümfoonia kontseptisoon. Keiser
a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes): toomkoolid: arvatavasti toimus nende õppetöö kõigi kolme kapiitli juures Tartus, Haapsalus ja Tallinnas (juba 13. sajandist); kasvatati tulevasi toomhärrasid kloostrikoolid: Tallinnas dominiiklaste kool seal õppis ka eestlasi; Kärkna tsisterlaste kool
annaabi.ee 
