Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt paistma, seelik pidigi näha olema. Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid sukki. Põhjapoolsetes valdades neid roositi ehk valgetele villastele sukkadele kooti madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni. Kindad. Viljandi naised kandsid nii roositud kindaid kui ka kahelõngalisi kirikindaid, mis olid iseloomulikud eriti põhjapoolsetele valdadele. Need kooti tavaliselt sinise- ja valgekirjalised. Jalatsid. Pidujalanõudeks olid Viljandi naistel teravaninalised pargitud nahast pastlad. Pastlad kuulusid ka sulasrahva palga hulka. Ehted. Ehted on üldse traditsioonilisemat laadi esemed, millesse muudatused pole nii kerged tulema. Traditsioonilisi talupojaehteid kanti niisama kaua kui rahvarõivaidki 19. sajandi III veerandini, osalt kauemgi
vanasõnad ja mõistatused. Üts uss vii viite kambrõhe? (Üks uss viib viide kambrisse?)- Sõrmkinnas. Räpina, Kirmse Neli velle ubrikun, viies vällän vireles? (Neli venda uberikus, viies väljas vireleb)- Labakinnas. Urvaste, Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm. Kel küüdse külmetäse, küll tuu kinda kätte võtt. 4 1.2 Kinnaste jaotus Võrumaa kirikindaid on rahvapäraselt nimetatud rus(i)kinnasteks. Sõltuvalt mustrist ja lõngast on kindaid jaotatud pidulikeks ja töökinnasteks. Pidulikud kindad on enamasti kootud kahekordsest, harva ühekordsest peenest lõngast. Eriti pidulikud kindad olid kootud potisinise ja valge lõngaga. Sõrmkindaid kooti vähem ja enamasti olid need ühevärvilised- valged, mustad, hallid või punased. Töökindad olid kootud tumedates toonides, jämedamast kolmekordsest lõngast. Eriti külma
annaabi.ee 
