• Leiusituatsioon – millisest pinnasest, seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant: – Matmispaigad (kivikalmed, kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne) – Elupaigad (asulakohad, järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne) – Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid
nendele lisaks aga ka pikki tarasid ja väravaid. Kõrgeviilulised elamud vaheldusid seal aitade, saunade ning teiste majandushoonetega, mis olid vähem kaunistatud ning paiknesid tänava poole harilikult küljega. Mõningast avarust ja vaheldust tõid tänavapilti tänavalaiendused ning platsikesed. Peale Raekoja platsi, Vana turu ning eelmainitud kolmnurksete platside leidus platse ja hoonestusest vabu alasid veel kirikute ja kloostrite ümbruses, kus paiknesid kirikaiad, kalmistud ja pastoraadihooned. Seega polnud all-linn keskajal hoonestatud sugugi nii tihedalt, kui ta on seda mõnedes kohtades praegu. Näiteks Suur-Karja ja Viru tänavate vahelises kvartalis paiknesid keskajal suured aiad. Need ulatusid välja Sauna tänava loodeküljeni, mis oli oma keskosas keskajal kapitaalselt hoonestamata. Ka nunnakloostri lääneküljel paiknes küllaltki suur viljapuuaed, mis ulatus
annaabi.ee 
