sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685. aastani ning peale seda valitsesid neid kalmõkid. 19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Venelaste ülevõtt õhutas mitmeid mässe tsaarireziimi vastu ning paljud kirgiisid lahkusid oma kodumaalt Afganistani. 1916. aasta ülestõusu mahasurumine põhjustas järjekordse kirgiiside migreerumise Hiinasse. Nõukogude võim kehtestati esialgselt 1919. aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks. 1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja sotsiaalne areng ei olnud märgatav. Mitmed Kirgiisia kultuurilised aspektid säilitati
kirjanduslik kaastöötaja, seejärel asus õppima Moskvasse Gorki-nimelisse kirjandusinstituuti. Lõpetas selle 1970, tuli koduvabariiki tagasi, töötas ajalehe ,,Nõukogude Kirgiisia" korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka nõukogude elu nähtustele ja tänapäeva linnaelanikkonna kujunemisele. Kaasakiskuvalt räägib kirjanik loodusest, loomadest, lastest. Just tema lastelood tegid ta eestilugejaga tuttavaks. Teoseid: romaan ,,Kollane Lumi" (vene k 1982, eesti k 1987), pikem jutustus ,,Kaks elu". Kollane lumi Akün. Akün on kunstnik, kes elab Frunzes
annaabi.ee 
