Moskva konservatooriumi heliloojad “Jevgeni Onegin” ei ole suur ooper: tegemist on pigem kammerliku draamaga. Esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus. Ooperis väljendub ilmekalt helilooja meloodianne. Viisid on tundelised ja hingestatult kaunid. https://www.youtube.com/watch? v=GlxyAGx8YyI Ballet 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Alates 19. sajandi keskpaigast valitsesid Euroopas kolm peamist balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond. Vene klassikaline ballet on oluliselt mõjutatud Prantsuse traditsioonidest. Marius Petipa- Prantsuse balletmeister ja koregraaf Petipad peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks.
Siitpeale tuuakse lavale ka otse kaasaegse eluga seotud probleemid. 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar Pjotr Tsaikovski suri 1893
varem püstitatud eesmärgiga. Mida suurem see on, mida raskem oli seda saavutada, seda õnnelikum on seda saavutanud inimene. (4, 227-228) 2.3 Kirg Kirg on tugev, püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab mõju tema tegevusele. Kired köidavad inimest sageli kaua, mõnikord isegi kogu elu (kirg teaduse vastu), kuid ei saa eitada ka hoopis lühemaajaliste kirgede olemasolu, mida võib nimetada kirglikuks kiindumuseks. Inimeste suhtumine oma kirgedesse on erinev. Ühel juhul inimene mõistab kire kahjulikkust ja vajadust võidelda sellega, kuigi tegelikult ei võitle; teisel juhul püüab ta mitte märgata kire kahjulikkust või isegi õigustab seda (alkohoolik ütleb, et mis mees see on, kes ei joo). Oma olemuselt ei ole kirg ei hea ega kuri; ta väljendab ainult seda, et subjekti pani oma hinge, talendi, karakteri, naudingu, kogu elulise huvi ühte sisusse. Kireta ei ole kunagi olnud ega saagi olla midagi päris suurt
1904). Juugend võttis sümbolismilt üle mitmeid sümboleid ja kultusi. Näiteks viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust, milles otsiti sõnulseletamatut ja salapärast. Siia juurde kuulus veel levinud saatanlikkuse kultus. Esines ju juugendi lemmiksümbolis (taimornamentika) kaks vastaspoolust : elav loodus ja selle stilisatsioon. Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr). Pierrot on antud ajastu sümbol. Pierrot on kirglik, kuigi ise ei usu suurtesse kirgedesse. Sümbolismilt pärandas juugend veel androgüünsuse mehelike ja naiselike omaduste kokkusobitamine ühes inimkujus. Juugendi üheks lemmikkangelaseks oli femme fatale saatuslik naine, isegi laps-naine, kes meestele hukatust saates toimib lapseliku süüdimatusega, nagu sealpool head ja kurja. Parimaks saatusliku naise esindajaks oli Salome. Tema olemus tuleb kõige selgemalt esile "Seitsme loori tantsus". Richard Strauss (1864 1949) sai idee selle toomiseks ooperisse just
annaabi.ee 
