LOOMING Sibelius on Soome kuulsaim helilooja. Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaist¬vamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis paljuski Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. 20. saj algul ning eriti alates 3. sümfoo¬niast (1907) kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poo¬le, Sibeliuse helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfoonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimustest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia",
Looming : Sibelius on Soome kuulsaim heliloja. Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis pajuski Viini klassikute eeskuju. 20. Saj algul ning eriti alates 3. Sümfoooniast (1907) kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poole, Sibelius helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks Sibeliusel oli harukordselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakondselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala".
muutuvad nad tehniliste iluharjutuste tegijaks. 3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate kirjandusest on kuigivõrd korda läinud. Nii luules kui proosas sain umbes kolmkümmend nime, kuid proosas oli vanemate autorite osakaal tunduvalt suurem ja seda eriti ,,esimese laine" noorte arvel. Modernistliku proosa edasiarendused postmodernismi segasevõitu teedel. Vanemate autorite