Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiresvaablane" - 3 õppematerjali

Ökoloogia
9
doc

Ökoloogia

astmelisel kasutamisel toiduobjektina ­ ainult siis kui seda ekstra küsitakse, nt. Kõdunev leht ­ vihmauss- hooghännalised ­ mullalestad ­ mullaprotistid c. Nugiahel-iga järgnev lüli parasiteerib eelmisel lülil, nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed ­ käguvaablane ­ kiresvaablane ­ eosloomad(protistid) 2. Bioproduktsioon ­ on määratud biomassi juurdekasvuga ajaühikus mingi pindaalaühiku kohta a. Fotosünteesivad taimed b. Tsüanobakterid c. Vetikad d. Sõltub: i. fonosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest ja selle kättesaadavusest ii. Soodsast temperatuuri vahemikust iii. Niiskuses 3

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine
22
pdf

EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine

31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad ​toiduahela​. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad ​toiduvõrgu​. Nugiahel ehk parasiittoiduahel​ - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ​->​seened ​ ->​mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad(protistid). Laguahel​ - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ​->​ vihmaussid ​->​lestad ​->​ bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja​ - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad​ – rohusööjad ehk herbivoorid 3

Bioloogia → Arengubioloogia
24 allalaadimist
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

konsument ­ (tippkiskja) ­ redutsent. Vead: toiduahelat ei alustata produtsendiga, toiduahelat alustatakse eluta keskkonnaga; omavahel seostatakse organismid, kes elavad täiesti eri keskkondades või absull teineteisest ei toitu. Hädaga tuuakse inimene sisse (inimest ei tohi toppida toiduahelasse). Erandid: laguahel- kõdunev leht- vihmauss- hooghännaline- mullalest- bakterid (iga järgnev lüli kasutab eelneva väljaheiteid). Nugiahel: männiokkad- männivaksiku vastne- käguvaablane- kiresvaablane- eosloomad- bakterid. (iga järgmine lüli parasiteerib eelneval). Kiskahel kujuneb siis kui vähemalt kolm viimast lüli on loomtoidulised. .... konn- rästik/nastik- madukotkas. Troofilistest suhetest lähtub ka ökoloogiline püramiid ja ka selle reegel- igas järgnevas troofilises tasandis talletatakse 10% eelmise tasandi energiast, ülejäänud hajub. Ökoloogilisest reeglist tulenevalt: 1. Toiduahelad ei saa olla väga mitme lülide arvuga, 2. Iga eelneva lüli biomass peab

Bioloogia → Bioloogia
223 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun