avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail
2) Emotsionaalne komponent (suhtumine) (nt ma jumaldan balbino jäätist) 3) Käitumuslik komponent (tegu) (käitumise valmidus nt mul on valmis olek balbino suhtes positiivselt toimida) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Hoiakuid asetatakse skaalale hoiakutugevuse alusel. Alates mõttevälgatusest kuni sügava veendumuse või kireni. Nt: Eriline kohvi, mida enda kodus kasvatan, jahvatan jne. See on kirg selle kohvi vastu. Kui tuleb uus info kohvi kohta (nt kohvijoomine paneb varbaküüned kiiresti kasvama. See on minu jaoks tähtis, uurin kust see tuli jne. Kui on kirg kohvi vastu, siis see määrab ära terve rea teistsuguseid omadusi. Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega
annaabi.ee 
