RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Vabakujuline park Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park. Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal. Kirjanduses ja kõnekeeles on vabakujulist parki sageli kasutatud Inglise pargi sünonüümina. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria,
Roosiaed. Terrasside tugiseintesse projekteeriti orvad Eesti presidentide büstide tarvis. Ülemise aia lõpetuseks ehitati presidendi kantselei hoone, mille autoriks on arhitekt A. Kotli. Presidendi kantselei ja lossi vaheline ala ümbritseti piirdega. Alumises aias aeti kinni kanalid ning mätastati osa diagonaalteid. Lossi lähiümbrus ümbritseti sepispiirdega. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Kokkuvõtlikult Kadrioru pargis näeme 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 1990. aastal moodustas Tallinna linn Kadrioru Pargi Väikeettevõtte, mille juhtimisel hakati parki korrastama ja renoveerima. Täielikult uuendati Mere ja Kaarna allee, Kirdetiik ja Luigetiik koos ümbrusega. Lossi restaureerimisjärgsel taasavamisel kunstimuuseumina 2000.
annaabi.ee 
