laia levikuga uuendeid. (Rätsep 2002: 16) Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt. Toimus suur hulk mõjusaid häälikumuutusi, mis hõlmasid enamiku neist murretest ja soodustasid sel moel keele integreerumist, keelelist liitumist. Samas lahutasid need uuendid Eesti murdeid teistest hõimumurretest, mis säilitasid enamasti nende nähtuste puhul varasema olukorra. Mitmed uuendid ei ulatunud kirderannikumurdesse, mis püsis lõunanaabritest suhteliselt omaette ja säilitas Soome murretele lähedase ehituse. (Rätsep 2002: 16) Olulisimateks hääliku-uuendusteks olid näiteks kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, pikkade vokaalide lühenemine järgsilpides, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. (Rätsep 2002: 16-19) Tähtsaimad uuendused Eesti ala murrete häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias
Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt. Toimus suur hulk mõjusaid häälikumuutusi, mis hõlmasid enamiku neist murretest ja soodustasid sel moel keele integreerumist, keelelist liitumist. Samas lahutasid need uuendid Eesti murdeid teistest hõimumurretest, mis säilitasid enamasti nende nähtuste puhul varasema olukorra. Mitmed uuendid ei ulatunud kirderannikumurdesse, mis püsis lõunanaabritest suhteliselt omaette ja säilitas soome murretele lähedase ehituse. Olulisimad hääliku-uuendid, mis hõlmasid nii maamurret kui Ugala murret olid näiteks kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks
annaabi.ee 
