Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe ema koh ta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011 Kirjaoskus 100% Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000 elanikuga 9 ning 100 000500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82
Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Saksamaa on Venemaa järel Euroopas rahvaarvu poolest teine riik. Rahvastikutihedus on 231 in/km2 ning suurim on see linn-liidumaades: Berliinis 3800in/km2; Hamburgis ja Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg. Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib sisseränne. Usutunnistuse järgi on kõige rohkem katoliiklasi ja luterlasi. Põhja-Saksa madalik on lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigestatud
annaabi.ee 
