Looduslikult kasvav teepõõsas on pärit: - India kirdepoolseima osariigi Assami ja Birma mägedest, - Hiina edelaprovintsidest Yunnanist ja Sichuanist, - Hiina lõunatipul asuvalt Hainani saarelt. Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval. Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist, kust ta pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse jõudis. Hiinas sai teejoomine tavaks 6.7. sajandil. 1400. aasta paiku tekkis Jaapanis eriline teekultuur, teetseremoonia. (seotud budismiga). Praegu joovad jaapanlased rohelist teed nii enne kui pärast sööki. Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 16. sajandil. 1610. aastal sai Holland esimese teelaadungi, millest valmistati jooki. Prantsusmaa õppis teed tundma 1636. aastal.
Looduslikult kasvav teepõõsas on pärit: - India kirdepoolseima osariigi Assami ja Birma mägedest, - Hiina edelaprovintsidest Yunnanist ja Sichuanist, - Hiina lõunatipul asuvalt Hainani saarelt. Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist. Jõudis pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 17. sajandi algul. Teed veeti Euroopasse ka maismaad pidi (karavaniteed). 17. sajandi II poolel, kui teed hakkas Euroopasse tulema suuremates kogustes, oli Londonis umbes 2000 kohvikut. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem: - Hiinas, - Indias, - Keenias,
annaabi.ee 
